Hiir
Allikas: Ebatsüklopeedia
Sisukord |
[redigeeri] Geneetiline päritolu
Teadlased on kindlaks teinud, et hiir pärineb Mikimausi ja Nokia väikesest vallatusest. Nüüdseks on nende järeltulijad väga elujõulised ja viljakad.
[redigeeri] Liigikirjeldus
Ameerikast pärit hiir on lambast veidi suurem, värvuselt valge selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva rulliku järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud.
[redigeeri] Elupaik
Hiir elab peamiselt sahtlis, kus koristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest närilistest on hiir ööpäevase eluviisiga. Oma pesa ehitab hiir kuhu juhtub.
[redigeeri] Toit
Hiir hoolib rohkem loomsest toidust - sead lambad jänesed. Talveperioodiks, kui värsket liha kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida.
[redigeeri] Suguelu
Nagu kõik närilised, on ka hiir viljakas loom, kes poegib päeva jooksul 3…4 korda. Sigimisperiood algab juba 6.00 ja võib lõppeda alles 23.45. Korraga tuuakse ilmale 3…9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi.
