Postimees

Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Ta on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust.

Ajalugu

Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht.

Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson.

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey.

1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi.

Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal.

Tänapäev

Postimees ilmub praegu Tallinnas. Toimetus asub Maakri tänaval ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Gildi tänaval.

Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre.

Postimehe peadirektor on alates 1998. aastast Erik Roose, kellele eelnes Toomas Issak.

Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaž 58 400.

7. novembrist 2005 ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal. Trükiarv oli 2010. aasta märtsikuus 12 200.

Postimehel ilmub kultuurilisa "Arter".

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.

Kriitika

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks.

Seda fakti on vähemalt 3x esile tõstnud ka rohelised, kelle valimisvõidu, plaanitud 30% häälesaagi, PM ära käkkis. Aleksander Laane: "Nagu tavapärane, kirjutatakse Reformierakonna häälekandjas Postimees/edasi Rohelistest lugu nii kokku, et ei küsita meilt midagi", "Nagu tavapärane, kirjutatakse Reformierakonna häälekandjas Postimees/edasi Rohelistest lugu nii kokku, et ei küsita meilt midagi." "Nagu tavapärane, kirjutatakse Reformierakonna häälekandjas Postimees/edasi Rohelistest lugu nii kokku, et ei küsita meilt midagi." (link: https://www.facebook.com/eestimaa.rohelised/posts/324026037620862)

Vaata ka

• Tartu Postimees

Kirjandus

• “Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks” (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk.
• Epp Lauk, “Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest” – Keel ja Kirjandus 1994, nr. 3, lk. 133–144
• Krista Aru, „Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul” – Keel ja Kirjandus 1997, nr. 2, lk. 95–105
• Krista Aru, „Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe“ – Akadeemia 1997, nr. 2, lk. 227–244
• Krista Aru, „Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnisoni“ – Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk. 13–61 (lisatud lk. 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
• Krista Aru, „Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes“ – Tuna 2006, nr. 1, lk. 116–128.

Välislingid

• Postimehe koduleht
• Eesti Meedia Group'i koduleht
• Schibsted'i koduleht (norra ja inglise keeles)
• Krista Aru, „Milleks, millest ja kuidas tervendati “Postimeest" 1935. aastal” (ka bibliograafia) (Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996, lk. 11–33)
• Krista Aru, „Tõnisson kasvatas rahvas eneseusku“ (Jaan Tõnisson 130) (EPL 22. 12. 1998, lk. 10)
• Eesti Kultuurfilm rv. 18/1938- Ajaleht "Postimees" ladumine ja trükkimine